Töötoad

Korraldajad: Helle Metslang, Miina Norvik, Eva Saar, Triin Todesk

Läänemeresoome keeled ja murded on pidevas muutuses. Läänemeresoome (alg)keel(t)e kõnelejad on aastatuhandetepikkusel teekonnal idast läände kohtunud võõraid keeli kõnelevate inimrühmadega (germaanlastega, baltlastega, slaavlastega), vahetanud mõtteid ja innovaatilisi ideid elujärje parandamiseks. Keelekontaktid (sh sugulaskeeltevahelised) ongi sageli keelte tüpoloogilise muutumise põhjustajateks. Muutused ei pruugi alati olla ühesuunalised, nii näiteks on läänemeresoome keeltesse balti keeltest laenatud hulgaliselt põllumajandussõnavara, läti keeles on aga kodunenud läänemeresoomlastelt laenatud korilusega seotud sõna sēne ’seen’ ning küsipartikkel vai ’kas’. Nõnda siis ei muutu kontaktide tingimusel ainult sõnavara, vaid mõjutatud võivad saada kõik struktuuridomeenid, fonoloogiast sõnajärje ja fraasistruktuurini.

Läänemeresoome keelte ja murrete tüpoloogilist muutumist ja varieerumist käsitlevasse töötuppa on oodatud mistahes läänemeresoome keel(t)e ja murrete uurijad, kelle töö fookuses on

• struktuurilise tunnuse või tunnuste rühma varieerumine;
• ühe murde või murderühma, keele või keelerühma grammatilise struktuuri muutused;
• keelelised arhaisimd vs. uuendused keel(t)e struktuuris.

Töötoa eesmärk on tuua kokku eri lähenemistega uurijad ning ärgitada arutelu keelemuutuste suuna, varieerumise ja tüpoloogilise mitmekesisuse üle läänemeresoome keeleruumis.

Korraldajad: Birute Klaas-Lang, Adele Vaks, TÜ mitmekeelsuse keskus

Eesti haridusmaastikul on mitmekeelsus viimastel aastatel saanud tähelepanu seoses üldhariduskoolide üleminekuga eestikeelsele õppele, muutustega võõrkeeleõppes, kõrghariduse rahvusvahelistumisega ja Eesti rahvastiku keelelise mitmekesistumisega. Uuritakse keeleõppe ja õppekeelega seonduvat, keskendudes nii õpilastele, õpetajatele, lapsevanematele, koolijuhtidele kui koolipidajatele ja riigipoliitika kujundajatele. Töötuppa on oodatud ettekanded, mis käsitlevad mitmekeelsust kõigis haridusastmetes; samuti on teretulnud laiem keelehariduspoliitiline vaade mitmekeelsusele Eesti hariduses, näiteks õppematerjale ja haridustehnoloogiat käsitlevad uurimused.

Korraldajad: Anne Tamm, Piibi-Kai Kivik

Töötuba keskendub eesti keele uurimisele ja õpetamisele väljaspool Eestit, pöörates tähelepanu kohalike keeleteaduslike traditsioonide mõjule. Töötoa keskmes on käsitlused, milles eri maade teaduslik ja keeleline kontekst on kujundanud eesti keele uurimisküsimusi, analüütilisi lähtekohti, metodoloogilisi valikuid ja uurimistulemusi ning kuidas need omakorda suhestuvad Eestis viljeldavate keeleteaduslike suundadega. Töötoa eesmärk on tuua esile selliste kontaktide potentsiaal eesti keele uurimise metodoloogilise ja teoreetilise haarde laiendamisel.

Töötuppa on kavandatud neli ettekandeaega ümarlauaga. Lisaks on oodatud ka teised eesti keele uurijad, kes soovivad teemasse oma uurimistöö, metodoloogilise käsitluse või erialase kogemusega panustada.

Korraldajad: Siret Laasner, Mari Uusküla 

Tõlkimine toob kõrvuti keeled ja kultuurid ning aitab märgata erinevusi selles, kuidas tähendusi liigendatakse ja väljendatakse. Roman Jakobsoni (1959: 233) järgi ei ole keeltevahelises tõlkes eri keelte koodüksuste vahel tavaliselt täielikku ekvivalentsust. Samuti rõhutab ta, et keeled ei erine niivõrd selle poolest, mida neis on võimalik väljendada, kuivõrd selle poolest, mida neis tuleb väljendada (Jakobson 1959: 236). Tõlkimist võib seetõttu vaadelda omamoodi keelepeeglina, milles tulevad esile tähenduslikud, keelelised ja kultuurilised erinevused ning tõlkimisel tehtavad valikud.

Töötoa „Keel tõlkepeeglis“ keskmes on küsimus, mida võimaldab tõlkimine märgata keele, tähenduse ja kultuuri kohta (Eco 2008), pöörates erilist tähelepanu eesti keelele kokkupuutes teiste keeltega. Keelte kõrvutamisel võivad esile tulla näiteks erinevused mõistete ja tähendusväljade piiritlemises, grammatilistes valikutes ning kultuuriliselt kujunenud kategooriates (Eco 2008; Bowker 2021).

Töötoas võib käsitleda teemat eri vaatenurkadest, luues üldisema raami tõlkimise, tähenduse ja tõlkevalikute käsitlemiseks või vaadelda neid küsimusi ka tänapäevase tõlketehnoloogia ja tehisaru kontekstis. Töötuppa esitatavaid ettekandeid võiks ühendada küsimus, kuidas tõlkimisel tehtavad valikud peegeldavad erinevaid viise tähenduse loomiseks ja edasiandmiseks.

Viited

Eco, Umberto 2008. Experiences in Translation. University of Toronto Press.

Jakobson, Roman 1959. On Linguistic Aspects of Translation. – Reuben A. Brower (ed.), On Translation. Cambridge, MA: Harvard University Press, 232–239. Veebis: Stanford University PDF (vaadatud 19.09.2026).

Bowker, Lynne 2021. Promoting Linguistic Diversity and Inclusion: Incorporating Machine Translation Literacy into Information Literacy Instruction for Undergraduate Students. – The International Journal of Information, Diversity, & Inclusion 5 (3), 127–151.

Korraldajad: Anna Verschik, Reili Argus

Mitmekeelsusest räägitakse enamasti seoses viimase aja muutustega (ränne, internet, sotsiaalmeedia jms), kuid see on igivana nähtus ja on ilmselt sama vana kui keel ise. Mitmekeelsuse tulemus on keelekontaktid, mis ei ole pelgalt mitme keelesüsteemi kokkupuude, vaid toimuvad ennekõike mitmekeelse inimese teadvuses. Kuna mitmekeelsus on üpris lai nähtus, on sellel mitmeid tahke (keeled ja identiteet, kakskeelne areng, mitmekeelne kõne, sünkroonne ja diakroonne keelemuutus, muutuste konventsionaliseerumine, mitmekeelsus kirjas ja sotsiaalmeedias, mitmesugused keelehoiakud ja -ideoloogiad jms). Sektsiooni oodatakse ettekandeid, kus käsitletakse mitmekeelsuse mis tahes aspekte, sealhulgas näiteks järgmisi teemasid:

• mitmesuguste keelekontaktiliste mudelite rakendamine mitmekeelsele materjalile;
• muutuste (mitte)konventsionaliseerumine;
• sotsiaalmeedia eri platvormide mitmekeelsus;
• uus mitmekeelsus Eesti kontekstis (ukrainlased jm viimase aja sisserändajad);
• mitmekeelsus ja identiteet.

Korraldajad: projekti "Eesti keele keelelise ligipääsetavuse suurendamine" täitjad, EKI

Eesti keelemaastik muutub üha mitmekesisemaks. Lisaks eesti ja vene keelele kasutab üha rohkem inimesi oma igapäevaelus ukraina ning mitmeid teisi keeli. Samas on eesti keele kasutus teise emakeelega inimestele oluline igapäevases asjaajamises, nagu hariduse, töö ja avalike teenuste kontekstis. Seega vajavad nad keelelise ligipääsetavuse tagamiseks lihtsat eesti keelt, sealhulgas kohandatud õppematerjale, kirjandust ja kommunikatsiooni, mis on loodud, võttes arvesse erinevaid sensoorseid ja kommunikatiivseid vajadusi.

Töötuba keskendub lihtsale eesti keelele nii teoorias kui ka praktikas. Meile pakub huvi, kuidas lihtsat keelt mõtestada ja analüüsida. Samuti on fookuses keelelised valikud, tekstiloome ja suhtluspraktikad, mille kaudu keelelisele ligipääsetavusele lähemale jõuda. Töötuba koondab erinevaid vaatenurki selle kohta, kuidas lihtsas eesti keeles suhtlus saaks suurendada ligipääsu teabele ja võimaldada ühiskonnas osalemist eesti keelest erineva emakeelega inimestele. Samuti soovime arutleda, kuidas eri kasutajarühmade vajadusi saaks tekstide ja teiste suhtlusvormide loomisel ja analüüsil arvestada.

Töötuppa on oodatud ettekanded muuhulgas järgmistel teemadel:

• lihtne keel eesti keelt teise või võõrkeelena kasutavate inimeste jaoks;
• mõisted „keeleline ligipääsetavus“, „arusaadavus“, „loetavus“, „selge keel“ ja „lihtne keel“;
• kohandatud õppematerjalid;
• ligipääsetav (aja)kirjandus;
• suhtlus digikeskkondades ja veebitekstid;
• keeletehnoloogilised vahendid ligipääsetavuse suurendamiseks;
• juhendmaterjalid jm tarbetekstid;
• keelelised strateegiad arusaadavuse ja kasutatavuse suurendamiseks;
• lihtne keel ametlikus suhtluses, nt hariduse, tervishoiu ja avalike teenuste kontekstis.

Oodatud on empiirilised, teoreetilised ja rakenduslikud ettekanded, mis keskenduvad lihtsale keelele erinevates kontekstides ja suhtlussituatsioonides, eriti teadustööd, mis vaatlevad, kuidas ligipääsetavust konkreetsete keeleliste ja suhtluspraktikate abil saavutatakse. Lisaks ootame ettekandeid, mis käsitlevad viise, kuidas eesti keelest erineva emakeelega inimeste keelelisi ja suhtlusvajadusi eestikeelse suhtluse disainimisel ja analüüsil arvesse võtta.

Projekti rahastatakse „Eesti keele õppe ja keeleõppe arendamise“ ehk Keelesammu programmist, mida kaasrahastavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Euroopa Liit.