Plenaarettekanded
ARNE MERILAI
Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professor
| POEETILINE FUNKTSIOON | ||
|---|---|---|
POEETILINE FUNKTSIOON
1. Roman Jakobson ja poeetiline funktsioon. |
POEETILINE FUNKTSIOON
2. Poeetiline osutav funktsioon: eepika, lüürika, dramaatika.
|
POEETILINE FUNKTSIOON
3. Poeetiline eneseleosutav funktsioon: seotud kõne. Üks väljendus, kaks sisu: sisuline ja vormiline. |
4. Poeetilise funktsiooni kolm tasandit: tavakeelne (konventsionaalne), teisene ja esmane (originaalne). Pragmapoeetiline funktsioon: sõnakunst ja tarbesõnakunst.
5. Kirjanduskeeleteadus: “Pragmapoeetika” ja “Eesti poeetika”.
EINAR MEISTER
Tallinna Tehnikaülikooli tarkvarateaduse instituudi vanemteadur
| LAULDUD TEKSTI ARUSAADAVUST MÕJUTAVAD AKUSTILISED TEGURID |
|---|
Jakobsoni fonoloogia järgi põhineb häälikute eristamine tunnustel, millel on kuuldavad akustilised väljendused. Klassikalises laulus võivad häälikute eristamiseks vajalikud akustilised vihjed nõrgeneda või teiste helide varju jääda, kuigi fonoloogilised vastandused säilivad. Jakobsoni järgi täidab keel korraga mitut funktsiooni. Laulus tõuseb esile sõnumi kõlaline vorm, kuid selle kõrval on oluline, et kuulaja tunneks sõnad ära ja mõistaks nende tähendust.
Ettekandes käsitleme Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Tallinna Tehnikaülikooli interdistsiplinaarse uurimisrühma grandiprojekti peamisi tulemusi – kuidas konsonantide akustilised tunnused, ruumi järelkaja, orkestrisaate tekitatud maskeerimine ning häälekõrgus mõjutavad konsonantide tajumist, ja millised hääldusvõtted võivad aidata lauljal sõnu selgemalt edasi anda.
Ooperilauljate salvestiste analüüs näitas, et valjult lauldes suureneb vokaalide intensiivsus võrreldes kõnega rohkem kui helitute klusiilide /k/, /p/ ja /t/ avanemisfaasi intensiivsus. Tajukatsetes parandas tugevam avanemisfaas klusiilide äratundmist. Järelkõlaga tingimustes parandas äratundmist ka sulufaasi pikendamine: eelneva vokaali järelkõla jõudis enne avanemisfaasi rohkem vaibuda. Heliliste konsonantide /m/, /n/, /v/ ja /l/ puhul parandas pikem kestus äratundmist eelkõige siis, kui konsonant järgnes vokaalile.
Häälekõrguse kasvades suurenes naislauljate vokaalide intensiivsus rohkem kui heliliste konsonantide intensiivsus. Sellest tulenev intensiivsuste erinevus mõjutas tajukatses konsonantide äratundmist siiski vaid orkestrisaate tekitatud maskeerimise korral.
Jakobsoni käsitlusega seostatult näitavad tulemused, et fonoloogilise vastanduse ja selle kuuldava väljenduse suhe sõltub esitusviisist ning kuulamistingimustest. Ooperilaulus kujundavad prosoodia, ruumiakustika ja muusikalised nõuded seda, kuidas sõnade tuvastamiseks vajalikud vihjed kuulajani jõuavad. Meie uuringud selgitavad, millal need vihjed jäävad varju ning kuidas konsonandi intensiivsus ja kestus võivad lauldud teksti arusaadavust parandada.
Korraldaja kontaktid
Narva mnt 25, 10120 Tallinn
Korraldaja kontaktid: info@keeleteadus.ee
Tehniline tugi: helpdesk@confenta.com
